Ahistamine
Enamlevinud ahistamise vormid:
Diskirimineerimine
Rassi, päritolu, vanuse, soo, seksuaalse orientatsiooni, puude jne järgi diskrimineerimine. Näiteks meesterahva narrimine, et ta „teeb naiste tööd!“, naljad nahavärvi/soo/usu üle,
Isiklik tagakiusamine
Enamasti ei ole see ebaseaduslik. Siia alla kuuluvad otseselt inimesele suunatud märkused, alandamine, hirmutamine jne.
Füüsiline ahistamine
Füüsilised rünnakus ja ähvardamine. Löömine, raputamine, rusika näitamine, mingi asja lõhkumine ähvardamise eesmärgil.
Võimu kuritarvitamine
Ülemus ähvardan alluvat, sunnib tegema tavatuid töid või väga suure koormusega, sekkub isiklikku ellu jne.
Psühholoogiline ahistamine
Ohvri arvamise alandamine ja kahtluse alla seadmine, tema kohta kuulujuttude levitamine, tema eiramine või isoleerimine.
Küberkiusamine
Jagatakse internetis ohvrit halvustavat või tema isiklinnu materjali, saadetakse talle solvavaid või ähvardavaid sõnumeid jne.
Kättemaks
Oletame, er töötaja A kaebas töötaja B peale. Töötaja B sai teada, kes tema peale kaebas ning hakkab täätajat A taga kiusama: viivitab tema aitamisega tekitab talle lisatöid jne.
Seksuaalne ahistamine
Seksuaalsed naljad, märkused. Pornograafiliste piltide jagamine, sobimatud žestid, käperdamine, isiklikku ruumi tungimine.
„Quid pro quo“ seksuaalne ahistamine
Selline ahistamine toimub juhul, kui ohvrilt nõutakse näiteks edutamise eest „vastutasuks“ seksuaalseid vastuteeneid.
Ahistamine kolmanda osapoole poolt
Selles situatsioonis pole ahistaja ja ahistatav omavahel otseselt seotud. Ahistaja on näiteks müüja või ostja, kes ahistab temast sõltuvat poolt.
Verbaalne ahistamine
Karjumine, ähvardamine, narrimine, solvamine.
Ahistamine vältimiseks:
Uuendage oma ettevõtte eeskirju ja reegleid
Koolitage töötajaid
Looge töötav süsteem, mis võimaldab ahistamisest teada anda.