Projekti juhtimine
• Ajakohane projektiplaan. Igapäevaselt tuleb kontrollida projektiplaani vastavust reaalsele olukorrale. Projektijuht peab teadma, mis olukorras on projekt ja mis on järgmine samm. Plaanist kõrvalekallete süüdlasi siin ei otsida, neist räägitakse projekti lõppraportis.
• Teavitused kliendile ja juhtgrupile. Isegi juhul, kui projekt läheb täiesti plaanipäraselt, vajavad projektiga igapäevaselt mitte kokku puutuvad inimesed teavet projekti hetkeseisu kohta. Seda vajadust ei tohi eirata!
• Informatsioon projekti liikmetele. See on operatiivinfo projekti etapi eesmärkide, tähtaegade, osalejate ja teiste igapäevaste detailide kohta.
Projekti seisu hindamiseks kasutatakse eri variante. Lihtne on vaadelda, kui palju töid on tehtud ja kui palju veel teha. Vahel koostatakse aruanded ainult kriitilises ahelas olevate tööde kohta ja kõrvalahelatest aruandeid ei teha. Mõnikord näidatakse ainult projekti puhvri värvi (kirjeldatud peatükis „Kriitilise ahela mudel“). Kui puhvri ülekulu on alla 30%, on puhver veel roheline, kui 30%-70%, siis kollane, ja kui üle 70%, siis punane.
Väga olulised vahendid on koosolekud. Juba projektiplaani koostades võiks oluliste otsuste tegemiseks koosolekud plaani sisse kirjutada. Suuremad koosolekud tuleb ka dokumenteerida.
